5. Tarzan suurlinnas: võrgusuhtluse eripäradest

 

Minu kogemus Virginia Shea ühe käsuga raamatust "Netiquette".

Käsk nr. 5: näe võrgus hea välja.

Selle teemaga on mul kogemusi küllalt (ilmselt kõige rohkem võrreldes teiste käskudega) - nii häid kui ka mitte nii häid.

Alustan siis heast. Mulle meeldib arvata, et olen suurem osa enda ajast internetis olnud formaalne ja viisakas, kuigi kardan siiani mõnes olukorras seda, et liigne formaalsus võib tunduda ülbena, eriti kui tänapäeval on emoji-d väga levinud ja mina neid eriti ei kasuta ning selle tulemusena võin tunduda vahest nagu tundetu. Aga enda selle viisakusega olen väga mitmes olukorras (ja kommuunis) just enda lausetega mõjutanud rohkem valikuid ja otsuseid kui mõni teine, kes enda lausetesse väga palju rõhku ei pane.

Halvemaid kogemusi on mul õnneks vähem olnud, aga on ikka esinenud ka. Nagu ma eelnevalt juba mainisin, siis see liigne formaalsus võib mõne inimesega suheldes kätte maksta. Väga hea näide sellest oli kunagi ühe mu hea sõbraga, kes ühe minu lause peale vägagi solvus, kuigi ma ei mõelnud seda üldsegi paha pärast - ilmselt olid rõõmsad emoji-d puudu. Veel on selline viisakus viinud mind olukorrani, kust ma ei osanud välja tulla. Nimelt proovisin ehk natukene liiga tark olla olukorras, kus oleks pidanud end tagasi hoidma.

Kindlasti ei ole see kõik. Sellel teemal võiksin pikalt ja põhjalikult kõik ära kirjeldada, aga see ilmselt veniks liiga pikale ja oleks juba ehk ebamugav lugeda.