10. Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini

  

Arvustus Eric S. Raymondi "Hacker HOWTO" kohta.

Hacker HOWTO

Esimene ja kõige huvitavam mõttetera, mis mulle silma jäi, oli see, et häkkerlik mõtteviis ei pea alati seotud olema arvutitega. Et seda võib kohata ka muudes kõrgemates teaduse või kunsti tasemetel, näiteks muusikas. Isegi neid kes tegelevad muusikaga võib häkkeriks nimetada. Aga autor tõi välja, et enda teoses räägib ta ikkagi ainult tarkvarahäkkeritest.

Teine lahe mõte on see, et see, kui sa murrad kellegi elektroonikaseadmesse sisse, siis see ei tee sind häkkeriks vaid "kräkkeriks". Autor tõi sellega seoses välja võrdluse, et kui sa muugid kellegi autosse, siis ei tee see sind koheselt professionaalseks autoinseneriks. Et häkkerid teevad asju, kräkkerid lõhuvad neid.

Aga mis on see häkkerlik mõtteviis millest ma esimeses lõigus rääkisin? Eric tõi välja 5 punkti: 1. maailm on täis probleeme, mis ootavad lahendamist, 2. ühtegi probleemi ei tuleks lahendada kaks korda, 3. igavus ja nüridus on kurjast, 4. vabadus on hea ja 5. suhtumine ei asenda kompetentsi. Minu arust nendest punktidest kõige olulisem on teine punkt, et probleeme ei peaks topelt lahendama. Arvan seda seepärast, et ei ole vaja väärtuslikku aega raisata ühe asja peale mitu korda, vaid teha ühe korra ja korralikult, nii on kõik õnnelikumad.

Eric tõi välja ka häkkeri põhioskused. Ja need on sellised: õpi programmeerima; hangi üks avatud lähtekoodiga Unixitest ja õpi seda kasutama; õpi kasutama veebi ja kirjutama HTML-i; kui ei oska piisaval määral inglise keelt, õpi see ära. Programmeerimisoskuse oskus on ilmselt iseenesest arusaadav, aga mis keeli? Autor tõi välja, et võiks C-d ja C++-i osata, aga mida vähem neid kasutada, seda viljakam sa oled. Soovitab hoopis kasutada ennekõike Pythonit, perli ja LISP-i. Arvan, et see on ka selle häkkeriks saamise baasiks.

Veel on ta välja toonud punkte, mis aitavad hoida häkkerikultuuri staatust. Nendeks on: kirjuta avatud lähtekoodiga tarkvara (open source); aita testida ja siluda; avalda kasulikku teavet; aita hoida infrastruktuuri ja teeni häkkerikultuuri. Antropoloogid on nimetanud häkkerlust ka kingikultuuriks, ehk sa annad koguaeg midagi ära. Täpsemalt siis aega, loovust ja töötulemusi. Need tegevused peaksid olema abiks häkkerite seas austuse pälvimiseks.

Lõpetuseks toon välja veel ühe hea mõtte: häkkeriks saamiseks ei pea olema nohik, nagu kõik võib-olla arvavad. Kuigi tõsi, enamus häkkeritest on nohikud. Aga kui on võimalus oma töö ja elu tasakaalu saada, siis on kõik hästi.

Seda saab lugeda Eesti keeles siit: http://www.kakupesa.net/hacker/ ja inglise keeles siit: http://www.catb.org/~esr/faqs/hacker-howto.html