7. Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus

  

Copyleft meetod, tema erinevad litsentsid.


Copyleft


Copyleft on meetod selleks, et autorid saaks tarkvara jagada nii, et kõik selle versioonid on kõikidele samamoodi kättesaadavad ning ühistel tingimustel jagatud. Lisaks on ka kõik versioonid tasuta. See peaks tagama kõigile vabaduse.

Suuresti jagunevad copyleft meetodid kaheks: tarkvarale mõeldud lepingud ja muu loomingu lepingud. Aga täpsemalt jagab FSF (Free Software Foundation) need niimoodi:

1. Väga tugev (GNU AGPL ehk GNU Affero General Public License). See sai loodud selleks, et kindlustada võrguserveri tarkvara koostöö kogukonnaga. See kohustab lähtekoodi avalikustamist ning muudatuste väljatoomist.

Näited, kes seda kasutavad: Ampache, Open Library, XBlock

2. Tugev (GNU GPL ehk GNU General Public License). Selle puhul tahetakse levitada autori vabadust - lubatakse tarkvara kasutada, kopeerida, muuta ja loomulikult ka jagada. Aga kõik autorid peavad ikkagi jälgima samu tingimusi. Lisaks peavad ka muudatused olema välja toodud ning nendele ka kuupäevad juurde märgitud.

Seda kasutavad näiteks: FreeDOS ja WordPress

3. Nõrk (GNU LGPL ehk GNU Lesser General Public License, Mozilla Avalik Litsents). Selle puhul ei pea lähtekood olema avaldatud. On lubatud vaid selle litsentsiga tarkvara "juppide" taaskasutamine, ehk nn. copy-paste meetod.

Märkimisväärseimad selle kasutajad on: LibreOffice ja Firefox

4. Puuduv (Apache, MIT, X11, BSD). Selle puhul peab tarkvaraga kaasnema selgitus, kus on välja toodud selle tarkvaraga seonduvad õigused.

Seda kasutavad sellised suurfirmad nagu Google ja Facebook.

Neist kasutatuimad on: GPL, LGPL ja AGPL.


Kasutatud allikad:



Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused